Andrus Veerpalu

Ei saa mina ka ümber ja üle sellest tulvast, mis muudkui voolab ja voolab ja vägisi tahab endasse matta. Voolavad artiklid ja arvamused jne jne Andrusest. Poleks elus arvanud, et eestlased nii üliemotsionaalsed on. Mida ma siis arvan. Kui jätta kõrvale emotsioonid ja toetuda faktidele, mis kõigile teada, siis on selge, et üks kangelane ON oma pjedestaalilt langenud. Kahjuks igaveseks. Andrus on hea sportlane, sümpaatne, leidnud koha iga eestlase südames. Ka minu südames oli see koht olemas. Enam ei ole. Sest mäng peab olema aus. Dopinguga vahelejäänud sportlane ei ole aus. Kohtukeissid veel ees, aga ei tea mina veel ühtegi positiivse dopinguproovi andnud sportlast, kes oleks õigeks mõistetud. Vaevalt. Tuleb leppida. et kahjuks läks nii ja vaevalt, et miskit muutub. Kainet mõtlemist eestlastelt oleks palju praegust nõuda, sest kõik ei ole ju nii arukad kui mina. Aga mõelge, kui Veerpalu asemel oleks vahele jäänud näiteks Andrus Värnik.... Mõelge ja vaadake asjadele kainelt. Ei tasu lahmida. Elu on just selline nagu ta on ja ta muudkui kulgeb edasi, muudkui kulgeb.Kulgeb, kulgeb... Ja varsti on kõik unustatud. Ei tasu kasvuhormoonide pärast inimkette moodustada.